Kasulikud ideed passivad pidurite taga

Need kaks võimalus on kasvatada sallivust teistsuguse suhtes ning väärtustada innovatsiooni. Just nende taga seisab kinni siinsete ettevõtete ja tegemiste läbilöök rahvusvaheliselt, leidsid Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht Maris Takk ja muusika-ettevõtja Helen Sildna aasta suurimal turundussündmusel Password (lae praktiline turundustrendide erileht alla siit).

Helen Sildna: talendile pole kohta, ta võitleb selle ise välja

Loovus pole valdkond, vaid mõtteviis, mille soosimine peaks algama juba lasteaiast. Talendil on selge seos innovatsiooniga. Talent on pioneer või avangardtegelane, kes teeb midagi sellist, mida varem pole tehtud. Seetõttu pole loovuse ja talendi jaoks pole tegelikult kohta olemas, ta võitleb selle ise välja. Loovust edendamiseks ning selle kasvatamise juures peame mõtlema, kas eeldame, et loovus võitleb ise läbi paksu tsementseina või oskame talle paremad tingimused luua.

Ühelt poolt mõtlevad siinsed ettevõtted rahvusvaheliselt, aga samas ekspordimahud firma kohta ei kasva - 26% võrra on kasvanud kuue aastaga eksportijate arv, kuid ekspordimaht ettevõtte kohta kahaneb. Oleme harjunud kuulma ja ka mõtlema, et Eesti on väike ja see peaks justkui takistama. 

Rahvaarvult oleme tõesti nii suured kui oleme. Samas võtame näiteks Islandi, kus elab 330 000 inimest. Osa nende rahvusvahelise edu kuvandis tuleb selgelt muusikatööstusest - artistide nagu Björk ja Sigur Ros toel näiteks. Nende läbi nähakse riiki kui eneseteadlikku ning tarka riiki ja rahvast. See riik on väike rahvaarvult, aga kindlasti mitte kuvandilt.

Tehnikaga esirinnas, inimfaktoriga maas.

Teaduspõhise majanduse mootor on loovus. Oleme uhked oma läbi löönud tehnoloogiaedulugudega, kuid vähem räägitakse sellest, et maailm on neljanda tööstusrevolutsiooni lävel ning senised jõujooned ja meie arusaam tööstusest hakkavad veelgi dramaatilisemalt muutuma. Tehnoloogia hakkab senisest enam rolli mängima.

Oluline sammas uuendusteks on avatus ja tolerantsus. See soodustab arengut ja ühetaolise tekkest huvitatud keskkonnad ei arene. 2015. aasta andmetel oli parim uuenduste meelitaja Austraalia, USA, Kanada, Uus-Meremaa ja nende järel Põhjamaad. Eesti on selles arvestusest 33. kohal - talentide ja tehnoloogiaga on hästi, kuid sallivusega jääme edukamatest kaugele maha (87. koht).

Loovus ja talent jäämäe tipp, see on tulemus ja baseerub heale tehnoloogiale ning suhtlemisele. Näiteks Soomel oli 10 aastat tagasi rahvusvahelistumise strateegia, mis ületas kõiki valdkondi. Seal saadi aru, et väikese riigi edu sõltub rahvusvaheliselt hakkama saamisest.

Selle vundament on tolerantsus. Talenti julgustab, kui arvestame individuaalsuse, erinevuste, väljendusvabaduse ja muu sellisega. Väärtustame inimest. Sellest, kuidas üksikisik kogukonnas end tunnetab - sõltumata nahavärvist ja seksuaalsest orientatsioonist - on määrav.

Rahvusvahelise edu alus pole vaid eksport, sest saame tehnoloogia abil konkureerida üleilmselt ka Eestist. Järjest enam on oluline ka vaid koduturul tegutsedes teada, mis mujal toimub. Samuti ei loe suurimreklaamieelarve, vaid parim sisu, toode. Näiteks tühja koha pealt, turismisektori oskusteabeta, tuli turule Airbnb ja võttis valdkonnalt poole kundedest.

Maris Takk: disainkeris tegi niši rahaks

Ärikontekstis tähendab innovatsioon äriedu toovat muutust. Loovus on millegi uuesti ja paremini tegemine ning uute ideede peale tulemine. Lisaks vajab see veel disainmõtlemist, mis annab loovusele tööriistad ja eeldused innovatsiooni rakendamiseks.

Inimeste ootused innovatsioonile on muutunud. Kui 25 aastat tagasi oli uuenduslik, et sai väljaspool kodu telefoniga rääkida ning uuendus seisnes tehnoloogias, siis täna on disain ja tehnoloogia enam läbi põimunud. Disainer ei kujunda ainult toote korpust, vaid ärimudeleid ja kasutajakogemusi.

Idee ja müük annavad enim tagasi

Suurimat lisandväärtust saab ettevõttele tekitada idee, tootearenduse ja müügi ning turunduse poole peale, vähim tootmises. Samas tarbijatena näeme toodet ja selle turundamist toote nii-öelda elutsükli lõpus selle müügile jõudes. Firma juht teeb sama vea ja alustab parandamist just viimases etapis, kuigi alustama peaks algusest ehk idee ja tähenduse loomisest ning disainist, sest seal on võimalik luua suurimat lisandväärtust

Seepärast tasub disainer appi kutsuda siis, kui toodet või teenust arendama hakatakse. Oleme osavad tootmises ja oskame hästi müüa-turundada, aga tegelik väärtus sünnib, kui on ka väga hea toode.

Hea näide on siin Eestis disainitud elektrikeris Huum. Selle loojal Siim Nellisel tekkis idee, sest ta nägi väikese niši suurt võimalust. Turul oli küll palju tooteid, aga nad olid kas liiga kallid või koledad ning Eestis toona keriseid ei toodetudki. Tulemuseks maailma mainekamaid disainiauhindu Red Dot ja 400% kasvanud käive eelmisel aastal.

Seejuures investeerib Euroopa Komisjoni andmeil 23% Eesti ettevõtteist tootearendusse ja umbes 27% rakendab innovatsiooni firmasiseselt. ELi innovatsiooniindeksis oleme mõõdukate ja keskmiste innovaatorite seas, kuigi ise näeme end uuenduslikuna.